Teiste toetamine

Suhtlemis- ja kuulamisoskus

Enda ja teiste inimeste mõistmist saab igas vanuses arendada. Tundetarkuse arendamise abil oskad paremini ära tunda oma emotsioone ja mõtteid ning mõista, kuidas need sinu käitumist mõjutavad. Samuti õpid paremini mõistma teise inimese vaatenurka ja olema empaatiline ka siis, kui inimene on sinust erinev. Vaata, kas avastad midagi uut Peaasi.ee juhisest "Kuidas olla hea sõber?" või tee tutvust näiteks psühhodraamaga.

Teadusmaailmas öeldakse tundetarkuse kohta sageli "sotsiaal-emotsionaalsed pädevused" või "sotsiaalsed ja enesekohased oskused".
Loe lisa: https://peaasi.ee/mis-on-sotsiaal-emotsionaalne-padevus/

Kuidas märgata, et kellelgi on raske?

Iga inimene käitub rasketel hetkedel erinevalt. Oma lähedase puhul on muutuseid üldiselt lihtsam märgata, sest tead, mis on tema puhul tavapärane käitumine ja mis mitte. Siiski on olemas teatud kindlad sümptomid, mis pikemat aega (vähemalt kaks nädalat) kestes võivad viidata tavalisest suuremale stressile, ärevusele või depressioonile.

Käitumine

Ei tule oma kohustustega enam toime (näiteks koolitööd või kokkulepitud tähtajad)
Ei tegele hobide või tegevustega, mis varasemalt rõõmu pakkusid
Eemaletõmbumine pereliikmetest ja sõpradest, soov olla üksi ja mitte suhelda
Teistega suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad närvi
Kergesti nutma puhkemine
Ei suuda keskenduda, hajevil, tähelepanuvõime on alanenud
Ei võta teiste ees sõna või on seda tehes pinges

Füüsiline enesetunne

Pidev väsimus, vähe energiat, tüdimus
Peavalud, valud kehas, kõhuvalud
Uneprobleemid, unisus ja loidus päeval
Söögiisu kadumine või muutused söögiisus
Hääle- või kätevärin

Loe lisa:
https://peaasi.ee/kusimustikud-depressiooni-hindamiseks/
https://peaasi.ee/arevushaired/

Mida teha, kui keegi ütleb, et tal on raske?

Arvesta vestlusesse astudes oma vaimse seisundiga. Vaimse tervise toe pakkumise kõige tähtsam reegel on see, et toetamine ei teeks kahju – see kehtib nii abivajajale kui ka aitajale. Kui tunned, et ei jaksa tol hetkel raskele teemale vajalikult pühenduda, ütle see ausalt ja lugupidavalt välja. Sellisel juhul võite kokku leppida sobiva vestlemise aja tulevikus või julgustada ka abi otsima järgneva loetelu seast:

Vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

Lasteabi: 116 111 (24 h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24 h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
Kiirabi: 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)

Tunnusta mure jagamist ja enda avamist. "Aitäh, et sa mulle sellest rääkisid" on lihtne viis anda märku, et väärtustad kaaslase usaldust sinu vastu. Arvesta, et ta ei pruugi soovida sulle kõigest või üldse eriti rääkida. Juba see teadmine, et oled olemas ja valmis toetama, on oluline.

Küsi sõbralikult, mida kaaslane sinult vajab: Kas ärakuulamist? Abi mõtete sõnastamisel? Kinnitust, et tema tunded on õigustatud? Kuuluvustunnet, et ta ei ole ainus, kes selliseid raskuseid kogeb? Nõu ja võimalikke lahendusi?

Katsu hoiduda lööklausetest nagu "võta end kokku", "teistel on veel hullem", "mõtle positiivselt". Isegi, kui soovid nende abil kaaslast julgustada, mõjuvad need raskustes inimesele vastupidi.

Loe lisa:
https://peaasi.ee/nipid-lahedase-aitamiseks/
https://peaasi.ee/kuidas-kuulata/