Oktoobris tähistame üle Eesti vaimse tervise kuud — kuu, mille jooksul kutsume igaüht tegema vähemalt ühe konkreetse investeeringu.

Peatume ja võtame endale ning teistele aja.
Märkame enda ja teiste vajadusi päriselt.
Õpime ja jagame viise, kuidas ennast ja teisi toetada.
Kujundame kodu, kooli ja töökoha toetavamaks.
Meie kampaania sõnum on lihtne: vaimsesse tervisesse saab investeerida — aega, tähelepanu, oskusi ja paremat keskkonda. Iga inimene ja iga organisatsioon saab teha vähemalt ühe konkreetse investeeringu: endasse, oma lähedastesse, oma kogukonda või oma töö- ja õpikeskkonda.
Kuu jooksul toome vaimse tervise kuu veebilehel välja teemanädalad, mis aitavad seda sõnumit igapäevaellu tuua. Kutsume kaasa lööma kõiki — inimesi, koole, töökohti ja organisatsioone.
Sel aastal jaguneb vaimse tervise kuu viieks teemanädalaks. Igal nädalal keskendume ühele võimalusele, kuidas vaimsesse tervisesse investeerida. Alustame iseendast, seejärel pöörame tähelepanu üksteise mõistmisele, kogukonnale ning töö- ja õpikeskkonnale. Kuu lõpus vaatame, kuidas kujundada vaimset tervist toetavatest valikutest harjumused, mis kestavad ka pärast oktoobrit.
Vali teema, mis sind praegu kõige rohkem kõnetab, või tule meiega kaasa kogu kuu jooksul. Iga investeering vaimsesse tervisesse loeb.
Kutsume kaasa lööma kõiki — inimesi, organisatsioone, koole ja töökohti.
Oktoobris toimub üle Eesti hulgaliselt vaimse tervisega seotud konverentse, koolitusi ja arutelusid. Kogume need kõik siia kokku — nimekiri täieneb kuu jooksul pidevalt, nii et tasub aeg-ajalt tagasi vaadata.
Terve oktoobrikuu liikumisväljakutse — jaluta, liigu või tee muud trenni ja jäädvusta oma teekonnalt 1–3 pilti. Uued väljakutsed iga esmaspäev, osaleda saab igaüks, ka kodust.
Filmiprogramm, mis vaatab kriisi, üksindust, traumat ja taastumist eri vanuses inimeste pilgu läbi.
Sotsiaaltöö roll sõltuvuskäitumise märkamisel ja taastumise toetamisel.
Arutame koostööpraktikaid lõputöö näitel ja saame ülevaate kogemusnõustamise värskeimatest arendustegevustest.
Tasuta veebiseminar.
Täiendame seda nimekirja jooksvalt — iga nädala alguses lisame juurde antud nädala üritused. Tasub aeg-ajalt lehekülge taaskülastada!
„Minu töö- või õpikeskkond toetaks mind rohkem, kui…..“
Igal nädalal küsime midagi uut investeerimise kohta vaimsesse tervisesse. Vasta paari lausega, täiesti anonüümselt.
Vali tegevus, mis tundub sulle praegu jõukohane, sobiv ja turvaline. Kui loositud tegevus ei sobi, jäta see vahele või loosi uus.
Vajuta nuppu, et loosida oma tegevus.
Tegevused on mõeldud igapäevase vaimse heaolu toetamiseks ega asenda vajaduse korral professionaalset abi.
Milline töö- või õpikeskkond aitab inimestel hästi toime tulla?
Töö- ja õpikeskkonnas veedame suure osa oma päevast. Seal kujuneb see, kas inimene tunneb end kuuldud, turvaliselt ja võimekana. Töötajate jaoks ei ole tööheaolu tore lisapakett, vaid üks olulisemaid tegureid töökoha valikul ja seal pikaajalisel jätkamisel. Koolis on see sama: toetav keskkond aitab lastel ja noortel õppida ning toime tulla. Selle nädala tööriistad aitavad tööandjatel ja juhtidel arvestada erinevate inimeste vajadustega ning kuulda, mida lapsed ja noored ise koolikeskkonnast ütlevad.
Selle nädala väike samm: küsi oma meeskonnalt või klassilt „Mis aitaks sul siin paremini toime tulla?“ ja kuula vastus ära.
Kui sul, su lapsel, õpilasel või töökaaslasel on raske, ei pea keegi üksi hakkama saama. Siin on numbrid ja lehed, kuhu pöörduda: täiskasvanutele, lastele ja noortele. Lapsed ja noored, te võite ka ise helistada või kirjutada. Kui oht on kohene, helista 112.
Välismaalt +372 634 6630. Ööpäevaringselt eesti ja vene keeles, inglise keeles kell 9–17.
Rohkem abi ja kontakte: vatek.ee/vaimse-tervise-abi
19.–25. oktoober · Juhendid, töölehed ja lugemine, mis aitavad kujundada töö- ja õpikeskkonda, kus inimesed saavad hästi toime tulla.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei juhend tööandjatele, juhtidele ja personalitöötajatele: mida nõuab seadus, millised on neuroerinevate töötajate tugevad küljed ja kuidas töökeskkonda kohandada.
Laadi alla (PDF)Lasteabi uus tunnete ratas lastele ja noortele aitab tundeid märgata ja nimetada. A3 formaadis, sobib välja printida kooli, noortekeskuse või kodu seinale.
Laadi alla (PDF)Lastekaitse Liidu kokkuvõte 2.–3. klasside õpilaste mõtetest: mis teeb koolis rõõmsaks, mis murelikuks ja mida nad muudaksid.
Laadi alla (PDF)Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute tähelepanekud ja ettepanekud koolidele: õpikoormus, turvaline suhtlus, tugi ja noorte sõnumid täiskasvanutele.
Laadi alla (PDF)90 Eesti last ja noort (11–17) räägivad oma sõnadega, mis on vaimne tervis, mis seda mõjutab ja mida täiskasvanud saavad teha.
Laadi alla (PDF)Kaheksa lühikest tööleht (igaüks 2–3 minutit): mõtete uurimine, suurte tunnetega toimetulek, enda vastu lahkus, võrdlemine, abi küsimine ja palju muud.
Laadi alla (PDF)Iga päeva kohta üks väike samm, mis võtab vaid mõne minuti. Sobib kasutamiseks üksi, perega, klassis või kolleegidega.
Laadi alla (PDF)Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse (NDPHS) veebileht tööandjatele, juhtidele ja personalitöötajatele. Teadusuuringutel põhinevad materjalid ja töövahendid töökeskkonna muredele: tööstress, läbipõlemine, kaugtöö ning töö ja eraelu tasakaal.
Ava tööriistad →Tasuta materjalid tööandjatele ja töökohtadele: plakatid, töölehed, õppematerjalid, mängud ja tiimitegevused, juhendid stressi, läbipõlemise ja konfliktide teemal ning podcastid.
Ava veebileht →Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu teadlikkuse kampaania lehel on selgitused stressi ja läbipõlemise kohta ning mõtted sellest, mida saavad ennetamiseks teha nii organisatsioon kui töötaja.
Ava veebileht →Delfi Geenius Digipro artikkel „ATH töökeskkonnas: kuidas luua tingimused, kus iga töötaja saab õitseda“.
Loe artiklit →Kuidas rääkida läbipõlemisest ja depressioonist nii, et selle kõrval oleks ruumi ka lootusele ja armastusele elu vastu? Võta Lenne loo kuulamiseks aega ja küsi endalt: mida võiksin pärast selle kuulamist oma igapäevases suhtlemises rohkem märgata või teisiti teha?
Vaata kogemuslugu →